Reedel pajatas rahvusvaheline press sellest, kuidas Rovaniemi on üks kuumemaid paiku maailmas ning ega polaarjoonest veidi allpool Alastaroski lood paremad polnud. Laupäevasel Eesti ja Soome motoringraja meistrivõistluste etapi trennipäeval näitas kraadiklaas 33 kraadi, pühapäevaseks võistluspäevaks tõi tuul õnneks veidi pilvi ja mõned kraadid leebema temperatuuri.
Palav oli ikkagi ning sõitjad jahutasid end liitrite kaupa vedelikku tankides, rajalt tulnud kuumavate masinate ümber aga undasid lehepuhurid nagu enneaegsed sügisekuulutajad.
Eestlaste jaoks tuli vahest kõige suurem üllatus päeva eelviimasest stardist. Jaanus Saarmaa oli just tulnud Superstock 600 klassi sõidust (3. koht, poodiumile ta ei jõudnud), kui pidi juba jooksu pealt kombet vahetama, et jõuda järgmisena algavasse Külgvankrite klassi sõitu. Enamikku starte oli sel kuumal võistluspäeval edasi lükatud, kuid mitte seda. Pingutamisest hoolimata jäid kvalifikatsioonis parima aja teinud Saarmaa-Telve starti hiljaks ning pidid võistlussõitu minema viimaselt stardikohalt.
Kuid ei häda: nii kui start antud, sööstis Suzuki Team Estonia ekipaaž, kes külgvankrite maailmaga alles teist hooaega tutvust teeb, kärmelt rajale ja kihutas stardisirge lõpuks kõigist konkurentidest ette. Sellises uhkes üksinduses võidusõit ka võideti, jättes selja taha kogenud Soome külgvankrisõitjad Jari Nikkaneni-Harri Hiljaneni ja Marko Hurme-Ville Hurme.
“Ideaalne start, viimaselt kohalt esimeseks, see oli midagi müstilist,” kommenteeris Telve pärast võistlust. Kusjuures meedikute hinnangul peaks “tavaelus” Superbike klassis osalev Telve mõned nädalad veel õlavigastusest taastuma. Seda ta ka teeb – Külgvankril kihutades. “Kokkuvõttes poleks nädalavahetus saanud enam paremini minna. Mu käsi ei tõuse praegu õlast kõrgemale ja paremalt poolt oli meeletult raske korvist üles saada,” tunnistas ta siiski, et võit tuli läbi valu. “Kui tehnika jooksma saime, on koostöö Sanderiga ja sõidujooned üha paremaks läinud ning ka kiirust on juurde tulnud,” võttis Saarmaa kokku enam kui aasta kestnud osalemise Külgvankri klassis.
Eesti arvestuse Superstock 600 startis koos soomlaste Supersport ja Open 600 klassidega. Hugo-Brent Freimann (Yamaha) oli koos teiste Vihur Motospordi klubikaaslastega juba paar päeva enne võistlust Alastaros trenni tegemas, tsiklit seadistamas ja aegu parandamas. “Amorte päris hästi paika ei saanud,” võttis Freimann trenni tulemused kokku. Kvalifikatsioonis oli ta Soome Superspordi sõitjate järel neljas ja sõidus sai ta kohe peale starti esimestega koos minema ning püsis Rasmus Nurmil, Vili Virtanenil ja Juho Mähonenil tihedalt kannul, otsides möödasõiduvõimalust. “Kuuendal või seitsmendal ringil läks esiots alt ära, mille üle ma polnud väga õnnelik,” tunnistas Freimann, kelle jaoks katkestamine ei olnud tulemus, mida ta sellelt nädalavahetuselt ootas. Siiski, midagi positiivset: võidusõidus oli Freimanni parim ringiaeg 1.54,028, mis on tema eelmisel aastal sõidetud ajast 1.55,125 rohkem kui sekundi võrra kiirem.
Superstock 600 klassis võttis nüüd liidriohjad enda kätte Silvester Sarapik, kelle kannul aga passis klubikaaslane Andre Köster (mõlemad Vihur Motosport, Yamaha). Noored olid sõitnud pisukese vahe sisse Saarmaaga (Suzuki), kes Sarapiku ja Kösteri järel oma klassi kolmandana ka lõpetas. “Andsin endast maksimumi, aga valisin natuke liiga pehme seguga rehvi,” tunnistas Saarmaa. Köster eksis enda sõnul ringide lugemisega: möödasõidu Sarapikust plaanis ta enda arvestuse järgi viimasele ringile, kuid kui finišilippu ei langenud, leidis viimane võimaluse oma klassi esikoht siiski tagasi napsata.
“Sõit oli väga kõva, aga trenni tehes vedas tehnika alt,” ütles Sarapik. “Radika voolik läks kaks korda katki ja šifter ei töötanud, mistõttu pidin mõned sessioonid vahele jätma. Aga kõige tähtsam on see, et suutsin parandada oma parimat ringiaega, mis nüüd on 1.56,1. Kurvikiirus paranes ja pidurdusmaa lühenes, paljuski tänu Eemeli Lahtile, kes jagas häid sõidunippe. Suur tänu ka Janile ja Marko Rättöle, kes nägid vaeva, et mu tsikkel üldse võistluskorda saaks,” lisas ta. Alastaros õnnestus Sarapikule kätte anda ka AEGAON eriauhind avaetapi Superbike sõidu üllatusvõidu eest.
Andre Kösterile kuumus sobis ja talle valmistas raskusi hoopis võistluspäeva kvalifikatsiooni jahedam ilm. “See pani masina esiotsa asfaldil põrkama ning see pärast startisin tagaotsast,” tunnistas Köster. “Stardist minnes kaotasin kaks kohta, kuid juba teiseks kurviks olin neljast sõitjast möödas. Kui Silvesterile järgi jõudsin, püsisin tema taga, et viimasel ringil teha mõõdasõit. Arvasin, et oli juba viimane ring ning pidurdusel sain Silvesterist ette, aga stardisirgele jõudes polnud lippu näha. Tuli välja, et sõita on veel üks ring, mille jooksul Silvester ette sai.”
Alar Laidoner (Seltec Racing, Yamaha) lõpetas Superstock 600 klassi viimasena. “Nädalavahetusega väga rahule kahjuks ei jää. Sai korratud eelmise aasta tulemust ja kahjuks ajaparandust ei tulnud, kuigi tingimused olid väga head. Algul oli probleeme esirehvi jahtumisega, mille sain lõpuks korda. Kõik töötas ja oli justkui ideaalne, aga soovitud hoogu kahjuks polnud. Suure kuumuse tõttu isegi ootasin vihmasõitu pühapäevaks, aga ilmaennustus eksis seekord.”
Klassis Superbike oli eestlastest ainsana rajal Hanno Velt (Vihur Motosport, Aprilia), keda viimasel ajal üllatuslikult pärast sõitu tsiklil tehtud muudatustega rahulolevana võis näha. “Enesekindlus on tagasi, nüüd tuleb ainult kiirust koguda,” ütles ta. Oma klassis oli ta küll kaheksas, kuid Alastaro Kuningaks krooniti seekord siiski tiimikaaslane Eemeli Lahti (Aprilia), kes edestas Ville Valtoneni (BMW) ja Niko Lehtirantat (Yamaha).
Eesti Supersport 300 klass startis koos soomlaste Moto5-ga ja joonel olid Risto Rehemägi (KTM, Vihur Motosport) ning Jaanus Reima (Yamaha, Suzuki Team Estonia). “Läksin Alastarosse eesmärgiga olla kiireim eestlane. Meil oli Jaanusega laupäeva õhtuks üsna sarnane tempo ja ootasin huviga võidusõitu,” rääkis Rehemägi. Stardist ta ka Reimast eespool minema sai, kuid Rehemägi katse ühest Moto5 sõitjast mööduda lõppes viimase kukkumisega nii õnnetult, et Reimal polnud ees toimunud segadusest mujale kõrvale põigata kui rajalt välja. “Mul on kahju, et minu sõiduviga viis tema rajalt välja sõitmiseni. Moto5 ratastega võrreldes olid meil väga erinevad sirgekiirused ja trajektoorid. Nägin võimalust ja läksin mõõdasõidule, aga arvestasin valesti. Õnneks kõik jäid terveks ja Moto5 poiss isegi sõitis lõpuni.” “Kahju küll, aga tulevad uued võimalused,” ei lasknud ka Reima juhtunul end liigselt heidutada. Supersport 300 klassi poodiumi hõivasid soomlased Lenni Kuukka (Kawasaki), Elias Matikainen (Kawasaki) ja Aatos Taipale (Yamaha).
Twin Sportbike klassi rattaid oli Alastaros võistlemas viis ja kõik Suzuki Team Estonia esindajad startisid koos soomlaste Yamaha R7 klassiga. Alastaro etapi võitis Joel Vides, keda 15-20 aasta tagusest ajast tunneme nii 125, Supersport 600 kui Superbike klassi tippsõitjana. Kevadel kutsus Enn Lähker Videse Twin Sportbike’i esimesele etapile ridu täiendama, kuid uuesti rajal olemine hakkas nii meeldima, et tänaseks on Vides kaasa teinud kõik etapid. Alastaro rada, vähemalt selle vana osa, on Videsele hästi tuttav, kuid ta tunnistas, et keeruliseks teeb võistlemise asjaolu, et füüsis pole enam see, mis aastate eest.
Kõigest hoolimata sõitis Vides kõigil konkurentidel eest ära ning jättis Karol Kadariku ja Enn Lähkeri seitsme sekundi kaugusele selja taha. Klassi võitjana läks Videsele ka Eesti kellatootja AEGAON eriauhind.
Karol Kadarik: “Kahju, et mõne R7-ga varem koos-koos sõita ei saanud, läks aega et hoog üles saada. Sirgel olime täitsa samas tempos, aga neil olid pool-slikid all. Sõidus tuli 3 käiguvahetusviga, millega lasin vahe sisse ja oma tempo ei olnud nii hea, et Joelile järgi tulla. Kiidaksin Joeli, kes võttis kvalifikatsiooni ajast 3 sekundit maha, see oli hüpe, millega mina ei suutnud kaasa minna.”
Alastaro etapi detailsemad tulemused leiad siit: https://www.race-monitor.com/Results/Race/157722
Motoringraja Eesti ja ka Soome meistrivõistluste järgmine etapp toimub 8.-10. augustil Estonian Grand Prix raames Porsche Ringil.
