Eero Pärm ja Avo Kuusk võitsid tänavu rahvusvahelise külgvankrite ringrajasarja Internationale Sidecar Trophy 600-kuubikuliste tsiklite klassis. See on eestlaste läbi aegade parim tulemus ringraja külgvankrite arvestuses.
Terav, aga dramaatiline algus
Eero ja Avo hooaja algus oli hoopis erinev sellest, milliseks kujunes lõpp.
Aastat alustas IST sarjas möödunud hooajal teise koha saavutanud Eero kindla plaaniga sari oma klassis võita. Korvimeheks pidi, nagu ka möödunud aastal, saama soomlane Niko Sormunen. Kuid juba esimesel etapil, mai lõpus Horvaatias, purunes plaan pilbasteks nagu viiendalt korruselt alla kukkunud jõulupuu.
Laupäevase esimese sprindisõidu Grobnikus Eesti–Soome segapaar võitis, kuid kummitama hakkas õlileke.
“Tegime kahe sõidu vahelisel ajal kiiresti muudatused ja järgmises stardis andsime jälle kõva tuld, kuni mootorist lekkiv õli sattus Niko käepidemele ja mees kukkus korvist välja.”
Sõit katkestati punase lipuga, aga Pärm/Sormunen suutsid omal jõul üle finišijoone sõita ning said oma klassis kirja teise koha punktid.
“Kukkumise tulemusel murdus Nikol pöidlaluu ja ta viidi ööseks Rijeka haiglasse uuringutele,” selgitas Pärm. Kuid ratas jäi terveks ja tal tuli korvi leida uus kallutaja.
“Selleks sai konkurent, eelmise aasta sarja võitja Jaana Soppa Soomest, kes oli pealtvaatajana kohapeal. Muutsime kiiresti dokumendid ja warm-up’is tegime esimesed ringid. Korraldajatele sobis see samuti ja me pidime startima viimaselt kohalt.”
Start õnnestus nii hästi, kui viimaselt kohalt sai õnnestuda. Oma klassis lõpetasid Pärm–Soppa teisena.
Jaanus K.-ga hooaega alustanud Avo Kuusk oli kõigis selle etapi sõitudes neljas.
Olude sunnil kokku saanud meeskonnast kujunes võidukas tiim
Mõne päevaga oli selge, et Niko sel hooajal enam edasi sõita ei saa ja Eero pidi talle leidma püsivama asendaja. Alguses sai selleks prantslane Clement Conil, ja teisel etapil Mostis nad koos ka võistlesid.
Seejärel selgus, et Avo Kuuse roolimehel Jaanus K.-l ei ole töökohustuste tõttu ringrajasõiduks aega ning alates Red Bull Ringil toimunud etapist sõitsid Eero ja Avo ühise meeskonnana.
Ning kohe alguses oli selge, et kuigi koostöö oli veidi juhuslik, sobisid nad rajal kokku suurepäraselt.
“Esimene kokkusõit ja kohe kolm võitu, täiesti jabur seis,” ütles Avo. Ja ka sealt edasi olid nad peaaegu kõigis sõitudes poodiumil. “Panime kokku parima võimaliku tiimi üldse!”
Lemmikrajad ja kõige raskem katsumus
Red Bull Ring Austrias on üks nii Eero kui Avo lemmikuid radasid.
“Viimase peal lihvitud, sile, kõik sinna juurde kuuluv infrastruktuur,” kiidab Eero. “Kõik on juhi käes, korvimees lihtsalt teeb selle võimalikuks.” Ka Most Tšehhis meeldib mõlemale.
Kõige ebameeldivam on aga Oschersleben, kus toimusid kaks viimast etappi.
“Need nõudsid kõige rohkem pingutust. Eriti viimane etapp, kui kõik oli peaaegu selge, siis oli keskendumine keeruline ja raske leida endas motivatsiooni.”
“Oscherslebeniga on tõsine kana kitkuda, see rada on ka varasemalt väga palju haiget teinud,” kinnitab Avo. “Ükskõik kui palju sa seal sõidad, alati leiad midagi uut.”
Hooaja tipphetked
Eero: “Minu jaoks on iga sõidu positiivne lõpptulemus tähelepanuväärne, aga võidukarika pea kohale tõstmine Saksamaal oli siiski hooaja tipphetk: nüüd on see tehtud!”
Avo: “Neid hetki on sel hooajal minu jaoks olnud mitu. Schleizi võit oli näiteks väga magus. Minu jaoks tuli see ülisuure pingutusega. Eesmärk oli muidugi sari ära võita, sellest hetkest saadik, kui kokku sõitma hakkasime, ei olnud peas muud mõtet. Viimane sõit oli valus igatepidi, see karikas ei tulnud kergelt. Aga võit tuli ära ja oli väga magus.”
Tee maailmameistrivõistlustele?
“Siit oleks loogiline samm edasi maailmameistrivõistlused,” ütleb Eero, kellel ambitsioonist puudus ei tule. Vaikselt aga visalt on ta oma 1998. aastal pärast kaitseväeteenistust isalt saadud mootorrattal alanud karjääri jooksul liikunud edasi üha suuremate võitude poole.
“Eero on sündinud külgkorvi lenksumeheks,” ütleb tema pikaaegne kaassõitja Lauri Lipstok. “Ta on alati sõitnud võidu, ja mitte lihtsalt võidu, vaid võidu peale. Ta on alati öelnud, et võita tahaks, raisk. Seda ta nüüd 2025 hooajal tegi. Võitis Sidecar Trophy sarja 600 klassis! Müts maha, kui kõva töö!”
Sama kinnitab ka Silver Kuusk, Avo endine roolimees: kui Eero esmakordselt Soomes sõidu võitis, öeldi talle: “Mõtle, sa ju võitsid sõidu, Soomes,” mille peale Eero vastas: “Jah! Ja edaspidi hakkabki nii olema!” Viis Soome meistritiitlit ja karikavõitu on selle kinnituseks.”
Avo Kuuse teekond ja tandemina töötamine
Avo sattus ringrajale külgkorvi tänu Silver Kuusele, kellega neil on sama perekonnanimi, kuid nad pole sugulased.
“Ühel päeval tuli Avo samasse firmasse tööle, kus mina juba töötasin,” räägib Silver Kuusk. “Avo sattus mulle külla tulema ja vaadates auhinnariiulit ütles: ‘On, mis on, aga nimi on meil sama.’ Sellest ajast algas Avo võidusõitja karjäär minu korvis.”
“Avo tundus alguses selline tasane, vaikne ja väike mees,” räägib Lauri Lipstok. “Hiljem selgus, et kui mees millelegi aega pühendab, siis ikka sajaga. Nüüd teda tundma õppides on selgunud, et Avo polegi nii vaikne ja väike mees, vaid hoopis tegus ja tubli: maailmatasemel ringraja korvimees.”
Tänaseks on külgvankrisõit nii Eero kui Avo jaoks kõige loomulikum asi üldse.
Lausa nii loomulik, et Avo on Facebookis oma ametiks märkinud sidecar passenger.
Kummalisel kombel pealt vaadata Avo seda tegevust siiski ei suuda. Aga niipea, kui nii tema kui Eero endal kiivri visiiri kinni tõmbavad ja rajale kihutavad, läheb kõik oma kohale.
Mis saab edasi?
MM-ile minek on suur samm edasi. Alates finantsidest, tehnikast ja füüsilisest ettevalmistusest kuni ajaplaneerimiseni tähendab see suurt muudatust. Mõlemad käivad tööl — Eerol on mõistev tööandja, kes lubab võistlusnädalavahetustel lisa vabu päevi, Avo on aga ettevõtja, kes valis selle tee just seetõttu, et sõiduks piisavalt aega jääks.
Ka perekonda ei saa unustada: armastavad kaasad ning kahe peale on meestel kokku seitse last, kellel on samuti oma arvamus, kas isad võiks mõnel suvisel nädalavahetusel ka kodus olla.
Pärm Racing Team tegeleb eelarve koostamisega, et Eero ja Avo saaksid hooajal 2026 maailmameistrivõistlustel täismahus osaleda!
Suur tänu LB23 ja Ruve Rääsk võttepaiga eest!
Fotod: Helen Urbanik ja Karli Saul ning võistlejate erakogud.
Lühidalt
Eero Pärm
Sünniaeg: 16.12.1976
Tsikkel: LCR Yamaha 600cc
Võistlusnumber: 31
Klubi: Pärm Racing Team
Klass: Külgvanker
Saavutused: Internationale Sidecar Trophy sarja võitja, 5-kordne Soome meister ja karikavõitja, 7-kordne Eesti meister.
Avo Kuusk
Sünniaeg: 31.08.1985
Tsikkel: LCR Yamaha 600cc
Võistlusnumber: 31 / 36
Klubi: Pärm Racing Team / HRC Eesti Racing Team
Klass: Külgvanker
Saavutused: Internationale Sidecar Trophy sarja võitja.
