Bikerneki motoringrada asub Riia äärelinnas, rada valmis 1960-ndate paiku, mistõttu on raja ohutus ja turvalisus ka sellest ajast. Esimest korda rajal sõites tekitab see parajal määral õudu, just suurte kiiruste, rajakatte ebatasasuste ning üpris kesiste väljasõidualade tõttu. Audru rajaga võrreldes on Bikerneki rajal valmisboksid, korralik boksitee ning tribüünid pealtvaatajatele. Raja kõrval asub ka Riia Automuuseum, mida vaba hetke ära kasutades tasub kindlasti külastada. Motoraja pikkuseks on 5495 m
Juhised kohalejõudmiseks tuleb mööda A2 maanteed (linna sees Brivibas Gatve) Riiga sisse sõites keerata vasakule Lielvardes Iela peale, see on umbes 500 meetrit pärast vasakule jäävat suurt Rimi keskust, õige ristmiku järel vahetus läheduses paremal pool on Statoili tankla. Sealt edasi tuleb umbes kilomeetri järel teha nürinurga all olev vasakpööre Bikernieku Iela peale. Pärast läbi metsa sõitmist uuesti lagedale jõudes tuleb kohe keerata vasakule Sergeja Eiženšterna Iela-le ning raja väravad on umbes 300-400 meetrit edasi vasakut kätt.
Rajasõidu juhend (autor Marten Suur)
(1) Esimene kurv. Kurv läbitakse pärast vähest pidurdust kiirusel ca 200 km/h. Kurv on väga ebatasane. Kurvi lõppedes peab juba kaldes olles hakkama pidurdama, et läbida;
(2) aeglane kurv. Sellest kurvist on oluline väljuda raja keskele, et järgnev looge vasakule saaks läbitud täisgaasil ning ilma olulise kallutamiseta. Kurv läbitakse II või III käiguga, kiirus kuni 100 km/h;
(3) kolmas kurv. Sisenetakse hilja ning kurvist väljumisel hoidutakse vasakusse äärde, see võimaldab;
(4) neljanda kurvi läbida pidurdamata ning suurima kiirusega. Neljandast kurvist väljutakse tavapärasel moel vasakule;
(5) viies ja kuues kurv on omavahel seotud. Viiendasse tuleb siseneda hilja, sõita apeksini ning kohe alustada keeramist;
(6) kuuendasse kurvi. Kurvi läbimise kiirus on äärmiselt tähtis, kuna mõjutab ringi keskmist kiirust, samas eksimused on siin fataalsed. V või VI käik ning kiirus 200+ km/h;
(7)seitsmes kurv. Kurv on peale kiiret rajalõiku, seega on pidurdamisega võimalik väga palju nii võita kui kaotada. Sisekurvis on betoonist laiendus, millele sattumist tuleb vältida;
(8) Katel. Enne kurvi on looge paremale ning lühike tõus. Pidurdamine tuleb teha tõusul, künka tipul peavd pidurid olema vabastatud. Kurvi keeratakse varakult ning väljumisel tuleb hoiduda raja keskele. II käik ja kiirus alla 100 km/h. Kurvi järel hoidutakse vasakusse serva, et keerata sisse pikka ning muutuva raadiusega paremkurvi. Kurvi esimene osa on künkatipul, mis tuleb ületada väikese kaldenurgaga ning otse Kurv üldiselt läbitakse raja keskel ning ühtlaselt kiirendades, kurv lõppeb künka ning selle tipus oleva vasakkurviga. Paremkurvi viimane osa läbib lohu, mistõttu tuleb hoiduda enne seda liialt kallutamast. Paremkurvist vasakkurvi minnakse kohe pärast apeksi läbimist;
(9) üheksas kurv on seotud järgmise kurviga. Nõuab taas hilist sissekeeramist ning väljumist sisekurvi., pidurdada järgmiseks kurviks tuleb kohe pärast kurvi läbimist;
(10) kümnes kurv. Kurv läbitakse klassikalise trajektooriga. Kiirus on pisut üle 100 km/h, sõltuvalt ülekandest ca III käik;
(11) ristmik. Enne kurvi on looge paremale ning järsk tõus, pidurdamine kurviks peab toimuma enne künka tippu. Kurvi keeratakse sisse vara, väljumine peab olema raja keskele;
(12) kurv läbitakse tavalisest hilisema sissepööramisega, et väljuda kurvist raja keskele ning sõita järgneva sirge lõpus olev looge maksimaalselt otse. Viimane kurv avaneb stardisirgele, sisekurv on ebatasane ning seda tasub vältida;
Stardisirgel tuleb hoiduda vaskusse serva, et vältida ebatasasusi. Esimesse kurvi pidurdamise peab tegema enne stardisirge lõpus olevat tunnelit, mille ületamisel võib tugevalt pidurdades pidamine kaduda.
